poûssif

Èn årtike di Wiccionaire.

Walon (Rifondou)[candjî]

Etimolodjeye[candjî]

Do viebe « poûssî » (aveur del coûtresse d’ alinne).

Prononçaedje[candjî]

Addjectif[candjî]

singulî pluriyal
omrin poûssif poûssifs
femrin poûssive poûssives

poûssif omrin

  1. haneus, ki shofele et tanfler rén k’ a fé ene pitite foice.
    • On dvént poûssif tot divnant vî.
    • På aléve fé zinziner si violon et Djan-Mi aléve fé tanfler et poûfurner si ptit årmonica rabistoké et poûssif. Émile Pècheur.
  2. k’ a l’ poûsse (maladeye), tot djåzant d’ on tchvå.
    • Ci tchvå la est poûssif.

Mots vijhéns[candjî]

Ortografeyes[candjî]

Ratournaedjes[candjî]

haneus
k’ a l’ poûsse

Sustantif[candjî]

singulî pluriyal
poûssif poûssifs

poûssif omrin

  1. (traitant) gros bômel.

Ortografeyes[candjî]

Ratournaedjes[candjî]

poûssif